Monday, September 12, 2016

2016 sügisel teha

1) Kuusehekk lõigata, hõbepaju pügada - arboristid tegid ära
2) Meyeri kadakas viia sügisheleeniumi juurest terrassi juurde - tehtud
3) Sarlakpunased mõõlad viia sügisheleeniumi kõrvale, sügisheleeniumit paljundada - mõõlad viidud, heleeniumi paljundame kevadel
4) Jalglehed istuda sama kolmnurga nurka ja kuldsõstarde alla - tehtud
5) Jalglehtede asemele söödavad kuslapuud - tehtud
6) Aroonia ees kortseleht kahe taime võrra tagasi, selle asemel pikendada astilbesid - kortsleht tagasi viidud, astilbed paljundame kevadel
7) Arukase juurse kortsleht kahe taime võrra tagasi tõmmata, pikendada bergeeniaid - tehtud
8) Neli kortslehte panna tühja kohta valdsteiniate juures - tehtud
9) Sinihall hosta tuua põisenela heki alt Slackline'i juurde tühja kohta -tehtud
10) Sarlakpunaste mõõlade asemele kraavi ette panna amsoonia, seda polnud Juhani Puukoolist saada
11) Otsustamata auk kasvuhoone ees, kus läksid välja virgiinia tonditupikud



Merle Karese ettepanekud

MEYERI KADAKAS.
Võib näiteks istutada liivakstist tänava poole männist
Jalglehed
Istutada ümber jooga terrassi juurde, tühimikesse
Söödav kuslapuu
Istutada jalglehe asemele asemele, siis on söödavad asjad rohkem koos
Astilbed
On suhteliselt lühiealised. Kui need nüüd ümber istutada j aiga puhmast jagada st noorendada, siis moodustavad nad 5-6 aastaks  taas suhteliselt vähese vaevaga kauni rühma. Sobivad Meyery kadaka juurde pinnakatteks koos hostade, bergeeniate, helmikpööriste (vanemad sordid on kindlamad)  Kui te pikemas perspektiivis ei viitsi astilbedega jännata,  sest neid tulebki ca 5-7 a tagant jagada ja ümberistutada, siis mulle meenub, et Pillele meeldisid Andrese ja Merily juures lursslilled – Cimicifuga spp.   http://garden.ee/mod_shop_10a5ab2db37feedfdeaab192ead4ac0e_Cimicifuga-simplex-Brunette_est  / http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=89&lang_id=et
Need on nüüd küll tõesti pikaealised, aga muidugi oluliselt kõrgemad kui astilbed. Samas väga effektsed hilisuvised õitsejad. Madalam ja astilbemõõtu poolvarjus kasvav pikaealine püsik on näiteks korea kitseenelas . Aruncus aefthusifolius http://garden.ee/mod_shop_7f24d240521d99071c93af3917215ef7_Aruncus-aethusifolius_est  / http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=89&lang_id=et
Amsooniat http://garden.ee/mod_shop_70feb62b69f16e0238f741fab228fec2_Amsonia-Blue-Ice-UUS_est on meil veel vähe proovitud, aga väga pikalt dekoratiivne ja pikaealine liik, täidab hästi pinda. Sobib hästi koos päevaliiliate, salveide, tähtputkede, angervaksa ag aka hostade, helmikpööriste ja kurerehadega. Miks mitte ka tradeskantsiate ja või piiskenelatega, kõrelistega
TÜHIMIKUD TARBEAIA LILLEPEENRAS
Püsikute valik on vahepeal plahvatuslikult kasvanud ja kõike allptoodud valikust vast ära ei mahuta, aga leidke oma lemmikud. Minu meelest me toona virgiinia männasmailast ei leidnudki ja Pilleriini vahetas need minu nõusolekul Virgiinia tonditupikute vastu. http://garden.ee/mod_shop_2387337ba1e0b0249ba90f55b2ba2521_Physostegia-virginiana-Summer-Snow-_est
Kurb kuulda, et need välja läksid Pentti Alanko (some püsilille guru) andmetel peak stegemist olema täiesti talvekindla ja vähese hooldusvajadusega püsikuga. Ja taas tegemist oli ekstreemse talvega. Mis tegi suurpuhastust nii mõneski aias. Võibolla on ka tonditupikud meie kliimas lühiealised. Seda teemat on vähem uuritud. Piet Oudolfi ja Noel Kingsbury raamatus, mis nüüd eesti keeled tõlgiti on sellest rohkem juttu.
Söödavatest taimedest, mis ürtide alla liigituvad võiks proovida järgmisis like, sorte
1.hiidiisop meil siiski pisut õrn, aga väärib erikohtlemist. http://garden.ee/mod_shop_5ef0b4eba35ab2d6180b0bca7e46b6f9_Agastache-Black-Adder_est
Siberi naistenõges Nepeta sibirica võiks olla talvekindlam asendus hiidiisopile. Üsna metsik tegelane ja puukoolides pole eriti saada, ag aolen siin seal aedades näinud, Sadeväljalt näiteks http://www.sadevalja.ee/portfolio/nepeta-sibirica/
Nende vahele võib külvata apteegi tilli punase lehist sorti  http://garden.ee/mod_shop_b20bb95ab626d93fd976af958fbc61ba_Foeniculum-vulgare-Rubrum_est  võib soovi korral vahele külvata, tekitab sellise õrna udu Püsilillede valik puukoolis on plahvatuslikult laienenud ja sobivaid alternative on v palju
Peenra esiserva kortslehe kõrvale sobivad kas
 metssalvei ´Caradonna´   suhteliselt kõrge, aga üle heki ilmselt ei kasva jääb sinna 80 cm kanti´ - http://garden.ee/mod_shop_2dea61eed4bceec564a00115c4d21334_Salvia-nemorosa-Caradonna_est / http://www.valgeanso.ee/
Madalat monardat, ´Pardon my Purple´sordil on eriti aromaatsed lehed
Harilik raudrohi ´Paprika´
NB! Kortslehte ja kurereha peks vähendama. Kurereha võib sootuks ära tõsta sealt. Kui kuivanud kask maha raiuda, siis sealseid tühimikke võib täita just kurerehaga. Kurereha võib istutada ka söödava kuslapuu alla, sest ta talub mõningast survet ja taastub ku talle marju korjates peale astute
Kortslehe võib istutada näiteks Meyeri kadaka alla
Mõõla vangerdus
Ojamõõl on täitsa saadaval Garden.ee Nende müügiplats on Harku järve taga Juhani puukoolist pisut edasi minna. Tasub ette helistada j avaatamas käia. Üldiselt on väga põnev valik, ag ataimede kvaliteet võib sügisel olla ebaühtlane. Ojamõõlaga koos on kindlasti väga ilus mets-lõosilm  Myosotis sylvatica
Oranzhi mõõla sordi saab paigutada näiteks koos floksiga  heleeniumi juurde, vt inspireeriv video https://www.youtube.com/watch?v=j-FeEmr4PIc
´Lavendel Wolke´. http://www.calmia.ee/fpusililled.html + piimalill  Euphorbia wallichii   + pune Origanum
+

 Ja muidugi Pinterest, olen ise koondanud oma silmale meeldivaid kombinatsioone https://www.pinterest.com/merlekares/planting-flowers/

Marjapõõsad ja maasikad vajavad vist pisut väetamist. Eneli Käger kirjutab selle teema oma raamatus “Aiast siin ja sealpool aknalauda” suurepäraselt lahti.
Oja kaldale võiks veel koos siber iiristega lisada kukesaba. ´Robert´on väga ilus sort. Otsige  Mihkel Saare puukooli toodangut näiteks. Kortslehte taas pisut vähemaks võtta.


Saturday, July 30, 2016

Veel teha 2016

1) Söödavad kuslapuud on kasvanud täiesti küdooniate, ebaküdooniate ja Egremont Russeti vahele, peaks tooma ühe põõsa ära kasvuhoone ette tühja kohta. Mõelda ka teiste põõsaste nihutamise peale, näiteks maja taha tühjadesse kohtadesse;

2) Sinihall hosta on jäänud täiesti ülivõimsaks kasvanud põisenela heki alla, tuleks ümber istutada näiteks võrkkiige kõrvale ja kuldsõstarde alla, kus on tühi koht;

3)  Kuivanud kased oja ääres maha võtta. Mis ja kas asemele panna?

4) Üks koht valdsteiniate ja kirbutatarde vahel täiesti paljas ja kuigi olen sinna mulda juurde toonud, ei kasva seal endiselt midagi. Mida teha?

5) Himaalaja jalglehed maja taga kiduvad ja on pisikesed. Ega see jalglehe vili ka suurem asi ole, kuigi kõlbab põhimõtteliselt süüa. Panna nende asemele midagi muud?

6) Kuusehekk vajab talvel lõikamist. Kes seda teeks, endal käib üle jõu;

7) Hõbepaju pügamine. Sellega saab ise hakkama, kuigi on suur töö. Ebamugav koht oja kaldal, palju nikerdamist varre otsas oleva oksalõikuriga;

8) Tuua juurde koorepuru.

9) Tühi koht kasvuhoone ees, kus olid varem männasmailased. Mis sinna panna? Maasikad välja minemas tikrite all kasvuhoone juures, mis teha?

10) Kas kämmalvahtra alla tuua juurde paar tuhkpuud?

11) See okasvorm ehk Meyeri kadakas köögiviljaaias kuidagi ei sobi sinna, võiks millegagi asendada

12) Võiks veel uuemaid, põnevaid taimi tuua

13) Oranž mõõl asendada ojamõõlaga: vale värv

Thursday, July 28, 2016

Aed juulis

IMG_1611-3.jpg
Ogaputk

IMG_1593.jpg

IMG_1590.jpg

IMG_1588.jpg

IMG_1609.jpg

IMG_1594.jpg

IMG_1600.jpg
Suislepp

IMG_1597.jpg

IMG_1614-2.jpg
Oullinsi renklood

Sunday, July 17, 2016

Pruun kärbseseen

IMG_1519.jpg
Pruun kärbseseen / Amanita porphyria

Meie aias on kasvanud igasuguseid seeni, seekord jäi siis silma pruun kärbseseen, mis on paraku mittesöödav. Näis, mida veel sel aastal näha saab. Suureõielise tõnnikese all kasvavad ka mingi kummalised valged seened, mida hetkel identifitseerida ei jõua.

VÕITJAD

Kui juba hävijatest juttu oli, siis mõni sõna ka võitjatest.

Istutasin kaks aastat tagasi oja ääres ümber soome kirbutatra, mis oli mitu aastat kidunud. Tegelikult tõstsin taime lihtsalt paar meetrit samas kohas edasi. Nüüd on taim suurem, kui kaks teist kirbutatart, mis olid algusest peale heas kohas!

IMG_1527.jpg
Soome kirbutatar / Aconogonon x fennicum

Taamalt paistab ka meie uus võrkkiik, mis on osutunud väga heaks valikuks. Tellisin veebipoest Inglismaalt, aga saabus Saksamaalt ja toodetud hoopis Indias.

Punapaju 'Nana' on kasvanud väga võimsalt ja seetõttu tuli ümber istutada selle all olev sale kobarpea (Ligularia stenocephala). Samuti on väga hästi kasvama läinud.

IMG_1531.jpg
Sale kobarpea / Ligularia stenocephala

Kenasti on kosunud ka hävingust päästetud tiibeti priimula, mis oli laiutava mikrobioota alla jäänud ning järel oli vaid üks hädine taim.

IMG_1528.jpgTiibeti priimula / Primula florindae

HÄVIJAD 2015-2016

IMG_1525.jpg
Lumi-piiphein / Luzula nivea

Mõnedel taimedel pole nii hästi läinud.

Must leeder 'Guincho Purple' läks välja tõenäoliselt istutusvea tõttu: kasvas väga visalt, erinevalt nelja meetri kõrguseks kasvanud mustast leedrist 'Dissectum', ja lõpuks kärbus täiesti. Välja kaevates selgus, et puu oli otse kruusa sisse istutatud, pole siis ime.

Sel aastal kidusid ka lavendlid ja läksid kohati välja. Seni olid nad väga kenasti kasvanud, kuid probleemiks võis saada, et juba teist aastat tegin puhmad pooleks. Üldse eelmisel aastal ümber istutatud taimed kippusid kiduma, võib-olla oli probleemiks kuiv kevad. Jätab sel aastal lihtsalt rahule ja laseb kasvada.

Hea ei näe välja ei aroonia ega ümber istutatud igihaljas kaerand. Kaerandid, mis pole ümber istutaud, näevad samas täiesti normaalsed välja.

Aastate jooksul on välja hakanud minema lumi-piiphein, järele on jäänud üksik hädine taim. Lumi-piipheina koha võtab hästi kohandunud valdsteinia ja metsikult kasvama hakanud piibeleht (Convallaria majalis).

Kuivama on hakanud kaks ojaäärset kaske, mis tõenäoliselt tuleb maha võtta. Kased on põdenud alates oja loomisest, ju said juured ikka liiast kahjustada.